Tugisüsteem

HEV koordineerija roll

- Koordineerida ja toetada tugivõrgustiku tööd koolis;
- Õpilase IÕK koostamise koordineerimine;
- HEV õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi (IAK) täitmise reguleerimine;
- Koostöö lastevanematega;
- HEV temaatikaga seotud koolituste pakkumine õpetajatele.

Eripedagoogi roll

- õpilase arengu- ja õpioskuste taseme määramine ja õpivajaduse väljaselgitamine;

- klassi- ja aineõpetajate konsulteerimine sobilike õpetamismeetodite valimiseks;

- õpilase tunnetus- ja õpioskuste arendamise toetamine individuaal- või rühmatundides;

- arengudünaamika ja rakendatud tugimeetmete tulemuslikkus analüüsimine.

Psühholoogi roll

- õpilaste, õpetajate ja vanemate nõustamine ja  konsulteerimine psühholoogia valdkonda kuuluvate teemade puhul (taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, emotsioonid, motivatsioon, käitumine, suhted, eneseareng, karjääriplaneerimine, kriis, stress ja muu);
- õpilaste erivajaduste hindamine ja sellest lähtuvalt sekkumisstrateegiate valik (nõustamine, edasisaatmine teiste erialaspetsialistide juurde);
- esmase kriisiabi osutamine;
- eri töövormide kasutamine vastavalt vajadustele (individuaalne ja grupiviisiline töö, töö peredega, võrgustikutöö).

Eesti keele õpiabiõpetaja roll

 - Õpiabiõpetaja aitab kaasa sobivate õppemeetodite leidmisele, mis sobib antud õpilasele ning vajadusel aitab korraldada diferentseeritud õpet koostöös klassi-/aineõpetajaga;
- Õpiabiõpetaja viib väikestes rühmades läbi eesti keele tunde, mis on suunatud õpilase õppimisvõimekuse parandamisele ja eesti keele õpitulemuste saavutamisele;
- Koostöös HEV koordinaatori, klassi-/aineõpetajaga täidetakse HEV õpilase individuaalne vaatluskaart.

Abiõpetaja roll

Abiõpetaja toetab õpilasi tavaklassi tingimustes, eelistatult 1. klassis, vaba ajaressursi puhul ka kõrgemates klassides. Abiõpetaja viib läbi õpisuunitlusega pikapäevarühma.

Kooliõe tegevus

Kooliaasta alguses küsitakse lapsevanema nõusolekut tervisekontrollide tegemiseks. Nende toimumisest teavitatakse eelnevalt perekonda. Tavaliselt antakse tervisekontrolli järel lapsele ka teatis kontrolli tulemustest ja soovitatavatest tegevustest tervise edendamiseks.

  1. Enne igat vaktsineerimist peab kooliõde küsima lapsevanemalt kirjalikku nõusolekut. See on lapse tervise huvides, et välistada võimalikke vastunäidustusi. Kui pere ei soovi last vaktsineerida, tuleb seda kinnitada kirjalikult – see otsus fikseeritakse õpilase tervisekaardil.
  2. Kooliõde võib kontrolli tulemusel soovitada konsulteerida lapse tervise asjus perearsti või mõne eriarstiga. Edasine – vastuvõtuaja broneerimine vajaliku spetsialisti juurde ja vastuvõtule minemine – on juba õpilase/lapsevanema kohustus.
  3. Haigestunud last ei ole mõtet kooli saata, kooliõde uuringuid ja ravi ei määra ning puudumistõendit ei kirjuta. Haigestumise korral tuleb pöörduda perearsti poole. Väljaspool perearsti tööaega saab ööpäevaringselt esmast meditsiinilist nõu ka perearsti nõuandetelefonilt 634 6630. 
  4. Kui laps on haigestunud ja perearst on teda ravinud, võib perearst soovi korral anda lapse/lapsevanema kätte väljavõtte tervisekaardist, mille saab koolile esitada. Tervisekaardi väljavõte annab ülevaate lapse terviseprobleemist ja sisaldab suuniseid haigusjärgsel perioodil kehalise koormuse piiramiseks.
  5. Kooliõde saab olla abiks, kui õpilane vajab tervise tõttu erisusi koolikorralduses, kasvõi haigestumise järgsel perioodil. Kooliõde saab jälgida, et vajalikud abinõud oleks rakendatud.
  6. Kui lapsel on allergia või haigus, kus tema terviseseisund võib ootamatult halveneda (näiteks suhkurtõbi, astma või epilepsia), peab kooliõde seda teadma. Kui koolis midagi lapsega juhtub, on talle võimalik kiiresti vajalikku esmaabi osutada.
  7. Kooliõde ei ole iga päev koolis kohal. Harkujärve koolis töötab kooliõde teisipäeviti ja reedeti kogu õppepäev jooksul vana hoone teisel korrusel.
  8.  
  9.